Samamoodi nagu me kaitseme oma aeda, peaksime kaitsma ka iseennast. Vastutus oma piiride eest ei lasu mitte teistel, vaid sinul endal, ainult sina saad oma piirid paika panna. Piiridel on kolm eesmärki:
Füüsilisi piire on kõige lihtsam mõista. Kui sa ei arvesta teiste füüsiliste piiridega, siis jooksed neile lihtsalt otsa. Need kaitsevad meie keha ja omandit. Piiritlevad territooriumit ja annavad kuju. Psühholoogilised piirid kaitsevad meie mõtlemist, tundeid, käitumist ja tagavad nende toimimise. Psühholoogiliste piiride vastu tekib sügavam huvi enamasti siis, kui inimene pole oma elu ja suhetega rahul. Ajalised piirid näitavad, kuidas sa oma aega väärtustad ja milleks seda kasutad. Kas väärtustad puhke- või pereaega. Kas töötad õhtuti pikalt enda ja oma pere arvelt? Kas hilined pidevalt või ei lõpeta tegevusi õigeaegselt? Piirideta inimestel on oma “mina” teadvustamise ja mõistmisega raskuseid. Nad sõltuvad liigselt oma abikaasast, lastest, vanematest jne. Neil on keeruline eristada, mis on tema enda tunne ja mis on teise tunne. Tema vastutus vs teise vastutus. Nad võivad ennast tunda vastutavana kõige ja kõigi eest. Ilma piirideta inimesed elavad teiste inimeste tunnete mõjuväljas ja imavad teiste meeleolusid endasse nagu käsn. Nad teavad täpselt, mida teine tahab, aga mitte seda, mida ta ise tahab. Teiste mõjuväli muudab sisemise radari nii häguseks, et lõpuks ei saa ta enam üldse aru, kes on tema “mina” ja mis on ta vajadused. Sellist inimest on väga lihtne ära kasutada, sest ta ei oska öelda EI. Nii võib välja jõuda olukorda, kus nad ohverdavad end liiga tihti asjadele, milleks neil tegelikult aega ega energiat ei ole. Teistega suhted hirmutavad teda, sest teistele pidevalt meele järgi olemine kulutab väga palju energiat. Puudub oskus ennast kaitsta selle eest, mis pole endaga kooskõlas. Ja samas, kui oma piiridest pole arusaama, siis ei taju ta ka teise inimese piire ja kahjustab neid. Selle tulemusel tunnevad sellised inimesed end ülekoormatuna, jõuetuna, vihasena, nördinud ja lõksus. Vahel on inimene tekitanud piiride asemel müürid. Tihti on seda põhjustanud reetmine või suhetes haiget saamine, mille tulemusel on usaldus inimeste vastu ära kadunud. Müüride taga tekib näiline turvatunne, aga on elu on sealpool väga üksildane ja eraldatud. Sellised inimesed ei suuda suhteid luua, eriti lähedasi suhteid. Nad ei näita oma inimlikkust ja haavatavust ega lase endale kedagi päriselt ligidale. Aga tunnevad emotsionaalselt end väga üksi. Enese piiride avastama hakkamine algab oma vajaduste teadvustamisest ja enesetunnetusest, so enda esikohale seadmisest. Muutust võib takistada uskumus, et kui ma end esimeseks sean, siis olen egoist, halb inimene. See pole nii. Enese eest hoolitsema õppides ja enda vajaduste eest seistes saab rohkem olemas olla kellest hoolin. Kui ma tean ette, mis paratamatult juhtuma hakkab, võib olla asjaoludega lihtsam leppida. Seega tea, et kui hakkad muutuma, siis teiste inimeste reaktsioon ja vastupanu vältimatult tuleb. Eriti kõige lähedasematelt inimestelt. No mõtle ise - inimesed, kes sind kõige paremini tunnevad, on harjunud sinu teatava käitumisstiiliga ja see on nende jaoks etteaimatav. Nad teavad, et kui sinult midagi paluda, siis ütled sa ALATI JAH!. Päev, mil paned oma vajadused esikohale ja ütled esimest korda EI! üllatab neid ja muudab rahulolematuks. Oma rahulolematust nad kindlasti ka väljendavad. Tea, et see on täiesti normaalne muutumisprotsessi osa. Muutumine pole lihtne ei muutujale (sulle) ega su lähedastele. Uus olukord nõuab kohanemist, millele aitavad kaasa selgitused. Iga uue harjumuse omandamine on algul ebaloomulik. Aja jooksul kohaned muutustega ja muutusest saab järk-järgult tavapärane elu osa, millesse sa ei pea enam nii palju panustama kui alguses. Tea, et sinu kohus on oma piirid nähtavaks teha. Kuidas teine inimene peaks neid muidu teadma? See on oluline isegi siis, kui olete näiteks paarina 30 aastat koos elanud. Miskipärast on meil arvamus, et koos elatud aja jooksul tekib inimestel võime lugeda teise inimese mõtteid. Ei! Sina ise pead märku andma, kui teise käitumine sulle ei sobi, et ta ei tohi sulle kuuluvat võtta ega sind ära kasutada. Kui valdav on arusaam, et piire kehtestama õppides tuleb õppida ei ütlema siis on see pool tõde. Õppides tundma oma vajadusi ja neile jah öeldes lood oma ellu positiivseid suhteid ja on elus edasi jõudmiseks hädavajalik. Öelda JAH! või EI! on mõlemat pidi sobiv, lähtudes sulle parimast ja arvestades ka teise piiridega. Terved piirid on paindlikud. Oled võimeline soovi korral kogema lähedust ja samas kaitsevad su piirid füüsilise, seksuaalse, emotsionaalse, intellektuaalse või vaimse väärkohtlemise eest. Oma piire tundes ei väärkohtle sa ka teisi. Terveid piire luues läheb su elukvaliteet paremaks, tunned suuremat rõõmu ja saavutad oma isiklikke eesmärke! Piire seades õpid austama teisi ja ennast, sul on rohkem energiat, suudad vastutada oma mõtlemise, tunnete ja käitumise eest ja neid hoida lahus teise omadest. Inimesed tunnevad end kõige mugavamalt nendega, kellel on nn terved piirid, sest piirid on nagu juhend, kuidas minuga ümber käia. Tehes piirid teiste jaoks nähtavaks ja olles lugupidav teise inimese piiride vastu saad suhetes suure vabaduse. Võõrast koormast vabanemine teeb kahtlemata vabaks. Piirid on ALATI meie enda kohustus ja vastutus. Piirid või siis nende puudumine võivad nii piirata kui vabaks muuta sõltuvalt sellest, kui teadlik ma oma vajadustest olen. Võõrast koormast vabanemine teeb kahtlemata vabaks. Kuidas hakata piire seadma:
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
AutorPostitused on kirjutanud selle sama kodulehekülje looja Arhiiv
January 2025
Kategooriad
All
|