STRESS - SÕBER VÕI VAENLANE

Stress on lahutamatu osa meie igapäeva elust. Elu toob meile pidevalt erinevaid väljakutseid ja vastutust, mis nõuavad pingutust. Elame ajas, kus elu ja eluviisid pole kunagi varem olnud nii kiires muutuses. Elu on kiire ja nõudlik ning meil võib olla tunne, et peame pidevalt kiirustama ja olema kõiges edukad. Tehnoloogia arenguga on meil pidev ligipääs uuele informatsioonile ja võimalus olla pidevalt ühenduses teistega. See on kindlasti ka kasulik, aga võib kaasa tuua ka pideva teavitamise, võrdlemise ja konkureerimise vajaduse. Kõik see tekitab stressi.

Stress on seotud muutustega. Stress iseenesest pole hea ega halb ja muutused, mis stressi toovad, võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, näiteks töökoha kaotus või vahetus, suhte lõppemine, elukoha vahetus, lapse sünd või kooli minek, lapse kodust välja kolimine jne. Iga selline muutus võtab olukorraga kohanemiseks lisaenergiat. 
Kõik sõltub meie reaktsioonist stressiolukorrale. Mõnel tekitab stress üleva meeleolu ja suurenenud eesmärgitaju, sest ta suhtub situatsiooni jaatavalt. Teises tekitab stress paanikat, kaost, hirmu, depressiooni. Lõpptähtajaga silmitsi seistes üks muutub loominguliseks, teine tardub. Selline tardumine on tervisele eriti laastav.
Stressi tekitavad olukorrad, mida hindame enda jaoks keeruliseks, meil ei ole piisavalt oskuseid, teadmisi või puudub kogemus selle olukorraga toimetulekuks. See on niisugune olukord, kui organismile esitatud nõudmised ületavad organismile jõukohaseid võimeid neid täita või tunneme oma elu või eksistentsi ohustatuna. Võitle-põgene reaktsioon võimaldab ohule vastu astuda, kuid seda ei kutsu esile ainult elu ohustavad olukorrad. Hirmutavad ja ärevad mõtted teevad seda ka: hilined tähtsale kohtumisele, auto ei käivitu, tülitsed kallima või lapsega. Keha ei suuda vahet teha tõelistel ja ettekujutatud ohtudel. Keskendudes hirmule, mis kõik võib juhtuda, laastab see meie keemilist tasakaalu sama palju kui tegelikus elus ohtlikku situatsiooni sattumine. 
Kuigi erinevad elusündmused on paljude jaoks võimsad stressiallikad, on igapäevased kroonilised pinged märksa salakavalamad ja oma pikaajaliste bioloogiliste tagajärgede tõttu ka kahjulikumad. Stressi vältida me ei suuda. Küll saame teadvustada oma tundeid ja püüda neid mitte maha suruda. Oluline on oma tundeid tunnistada ja nendega tegeleda.
Kuigi valdav on arvamus, et stress on halb, võib lühiajaline mõõdukas stress olla kasulik. See paneb leidma endas lisaressursse ja tõukab arenema. Kui stress muutub aga pikaajaliseks või ägedaks muutub olukord vastupidiseks. Ca 70 % inimestest pöördub arsti poole just stressiga seotud haiguste pärast. Vaatamata sellele, on sageli meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigusele, et keha ja vaimu on võimalik hoida lahus teineteisest ja keskkonnast, milles need eksisteerivad. Seda, et inimeste emotsionaalne toimetulekustiil võib olla haiguse üheks teguriks, on osade arstide jaoks vastuvõetamatu. Inimestel ravitakse enamasti füüsilist sümptomit ega tunta sealjuures huvi inimese psüühilise seisundi vastu. Selline suhtumine on tekitanud tühiku meie suhtes oma kehaga.
Inimestel on stressi talumise võime väga erinev. Mõni satub tugevasse stressi 5 min tööle hilinedes, teine aga näeb töökaotuse puhul uut ja põnevat väljakutset. Tunnetel on tugev stressi tekitav mõju, eriti kui nad on alla surutud ajab see meie füsioloogilised kaitsemehhanismid segadusse, nii et mõnede inimeste puhul lähevad need kaitsemehhanismid rikki, muutudes pigem tervise hävitajaks kui selle kaitsjaks. Tugev või pikaajaline stress mõjub otseselt immuunsüsteemile, vähendades võimet hävitada ründavaid viiruseid ja baktereid. 
Huvitav on see, et neile, kes on lapsepõlvest saati harjunud kõrge sisemise stressitasemega, põhjustab rahutust hoopis stressi puudumine, mis tekitab igavust ja tähendusetusetunnet. Inimene võib sattuda sõltuvusse iseenda stressihormoonist.
Stressi me oma elust välja lükata ei saa. Küll saame õppida stressi mõõdukana hoidma ja sellega toime tulema. Kuidas hakata oma stressi juhtima?

1. Uudishimu. Hakka ennast vaatlema - kuidas stress mind mõjutab ja mis asjaolud stressi tekitavad. Pane tähele olukordi, mõtteid, tundeid ja reaktsioone ja kirjuta need endale üles. Asjad kipuvad ununema ja nii on sul tõene mäletamine.
2. Õpi ümber käima oma emotsioonidega kasutades selleks endale sobivat vaimset praktikat (jooga, meditatsioon, hingamine, venitus vms). Ole füüsiliselt aktiivne ja liigu võimalikult palju väljas.
3. Vaata üle oma päevaplaan ja rehitse välja, mis võimalik. Kui kõike on liiga palju, on pinget ka palju.
4. Hoolitse, et sul on aega puhata, lõõgastuda ja molutada.