Stress on seotud muutustega. Stress iseenesest pole hea ega halb ja muutused, mis stressi toovad, võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, näiteks töökoha kaotus või vahetus, suhte lõppemine, elukoha vahetus, lapse sünd või kooli minek, lapse kodust välja kolimine jne. Iga selline muutus võtab olukorraga kohanemiseks lisaenergiat.
Kõik sõltub meie reaktsioonist stressiolukorrale. Mõnel tekitab stress üleva meeleolu ja suurenenud eesmärgitaju, sest ta suhtub situatsiooni jaatavalt. Teises tekitab stress paanikat, kaost, hirmu, depressiooni. Lõpptähtajaga silmitsi seistes üks muutub loominguliseks, teine tardub. Selline tardumine on tervisele eriti laastav. Stressi tekitavad olukorrad, mida hindame enda jaoks keeruliseks, meil ei ole piisavalt oskuseid, teadmisi või puudub kogemus selle olukorraga toimetulekuks. See on niisugune olukord, kui organismile esitatud nõudmised ületavad organismile jõukohaseid võimeid neid täita või tunneme oma elu või eksistentsi ohustatuna. Võitle-põgene reaktsioon võimaldab ohule vastu astuda, kuid seda ei kutsu esile ainult elu ohustavad olukorrad. Hirmutavad ja ärevad mõtted teevad seda ka: hilined tähtsale kohtumisele, auto ei käivitu, tülitsed kallima või lapsega. Keha ei suuda vahet teha tõelistel ja ettekujutatud ohtudel. Keskendudes hirmule, mis kõik võib juhtuda, laastab see meie keemilist tasakaalu sama palju kui tegelikus elus ohtlikku situatsiooni sattumine. Kuigi erinevad elusündmused on paljude jaoks võimsad stressiallikad, on igapäevased kroonilised pinged märksa salakavalamad ja oma pikaajaliste bioloogiliste tagajärgede tõttu ka kahjulikumad. Stressi vältida me ei suuda. Küll saame teadvustada oma tundeid ja püüda neid mitte maha suruda. Oluline on oma tundeid tunnistada ja nendega tegeleda. Kuigi valdav on arvamus, et stress on halb, võib lühiajaline mõõdukas stress olla kasulik. See paneb leidma endas lisaressursse ja tõukab arenema. Kui stress muutub aga pikaajaliseks või ägedaks muutub olukord vastupidiseks. Ca 70 % inimestest pöördub arsti poole just stressiga seotud haiguste pärast. Vaatamata sellele, on sageli meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigusele, et keha ja vaimu on võimalik hoida lahus teineteisest ja keskkonnast, milles need eksisteerivad. Seda, et inimeste emotsionaalne toimetulekustiil võib olla haiguse üheks teguriks, on osade arstide jaoks vastuvõetamatu. Inimestel ravitakse enamasti füüsilist sümptomit ega tunta sealjuures huvi inimese psüühilise seisundi vastu. Selline suhtumine on tekitanud tühiku meie suhtes oma kehaga. Inimestel on stressi talumise võime väga erinev. Mõni satub tugevasse stressi 5 min tööle hilinedes, teine aga näeb töökaotuse puhul uut ja põnevat väljakutset. Tunnetel on tugev stressi tekitav mõju, eriti kui nad on alla surutud ajab see meie füsioloogilised kaitsemehhanismid segadusse, nii et mõnede inimeste puhul lähevad need kaitsemehhanismid rikki, muutudes pigem tervise hävitajaks kui selle kaitsjaks. Tugev või pikaajaline stress mõjub otseselt immuunsüsteemile, vähendades võimet hävitada ründavaid viiruseid ja baktereid. Huvitav on see, et neile, kes on lapsepõlvest saati harjunud kõrge sisemise stressitasemega, põhjustab rahutust hoopis stressi puudumine, mis tekitab igavust ja tähendusetusetunnet. Inimene võib sattuda sõltuvusse iseenda stressihormoonist. Stressi me oma elust välja lükata ei saa. Küll saame õppida stressi mõõdukana hoidma ja sellega toime tulema. Kuidas hakata oma stressi juhtima?
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
AutorPostitused on kirjutanud selle sama kodulehekülje looja Arhiiv
January 2025
Kategooriad
All
|